Friday, March 8, 2013

Wai 9: CASE


Wai 9: CASE

Case ari noun categoryei siruk khatme. Tlou phalphei khatrei kyao noun nimanung pronoun le sentence heiyei dei sirukrap heile leikril mri heiya case toubi ung. Maringa tlourakhi case lim beiri leilei. Heirap heiri minlhang hoini

(1) Nominative,
(2) Objective (Accusative),
(3) Possessive (Genetive),
(4) Instrumental
(5) Particularisation,
(6) Locative Case.

1. Nominative Case: Noun nimanung pronounni verbyei subject hoini yrengchalanung heiya kani nominative case toubi ungrou. Nominative raphananung verbyei maibangra “hu”? nimanung “kou”? lhākbi thilak. Maringa tloura nominative caseri “….ni” ni kheenserou klui heitoubi verbyei maibangra kheenserou klei. (Nominative case marker –‘ni”).

Hutlha: Moshilni bol khat mthuilei. (Huni bol mthui? – Moshilni)

Sentence arou Moshil ā nominative case . Nominative case ani subjectkei lhoukhi toulei.

2. Objective Case: Noun nimanung pronounni verbyei object hoini yrengchalanung heiya kani objective case toubi ungrou. Objective case raphananung verb le ayei subject maibangra “huwa”? nimanung “kouya”? lhākbi thilak. Maringa tloura objective caseri “….ya/nung” ni klui heitoubi verbyei maibangra leilei. (Accusative case marker – “ya/nung”).

Hutlha: Angdunni Koshilya umlei. (Huwa umlei? – Koshilya)

Sentence arou Koshil ā objective case me.

Maringa tloura accusative case marker ari optionalme. Aya lhākkhi kya, lhākmakkhi kya. Dourei hutlha aya kani atoubi myethutkhi yalei.
                Angdunni koshil umlei.

3. Possessive Case: Put khatdei pu mu´kna noun nimanung pronoun heiya possessive case toubi ung. Possessive ani “huwei”? kngai tlouya malleng manirou. Maringa tloura possessive caseri “….yei/ei” ni chungni luirou. (Genetive case marker – “yei/ei”).

Hutlha: Ā keiyei lailik. (Huwei lailik? – keiyei)

Sentence arou kei ā possessive case me.

4. Instrumental Case: Lhou khat churthutnanung yrengcha tlou heiya instrumental toubi ung.

Hutlha: Modun shonni shānheeng shātlei.
                 Kothilya Angrungni heengei um. (Kouwei um? – heengei)

Sentence arou shon, heeng arapya instrumental case toubi ungrou.

5. Particularisation: Arime toubi kanre-kandangni mutpi case heiya particularisation case toubi ung. Maringa tloura particularisation caseri “……a/hei” ni chungni luirou.

  • Merungni lhou hei churkur.
  • Leirungni khekúm hei dikchakur. (Kouwa dikchakur? – Khekúm)

Dourei mutpi hutlharap arou lhou hei, khekúm hei aya particularisation case toubi ung.

6. Locative: Kleina bi mut´kna caseya locative case toubi ung. Maringa tloura locative caseri “………ra / rou” ni chungni luirou. (locative case marker – “ra/rou”).

  • Muikham le Temui Mophom yai louyaora chúl lailei.
  • Teshil Impālra kawura. (Koura kawura? - Impālra)
 Sentence raou louyaora, Impālra tou tlourap aya locative case toubi mu´kna.
  

Churnung lhou:

Q1.          Case kouya ungo? Maringa tlouwei Case lim minlhang hoini
myethutlak.
Q2.          Nominative Case kouya ungo?
Q3.          Objective Case kouwo?
Q4.          Possessive Case kouwo?
Q5.          Instrumental Case kouya ungo?
Q6.          Particularisation Case kouwo?
Q7.          Locative Case kouya ungo?


No comments:

Post a Comment

Note: Only a member of this blog may post a comment.